Eraparklate leppetrahvid ja isikuandmete töötlemine leppetrahvide sissenõudmisel

Tagasi kõikide postituste juurde

Avaldatud 18.02.2014 kell 18:02Autor Kristjan Nõges

Õigusbüroo Lepmets & Nõges poole pöördus Postimees, kes soovis juristi hinnangut, kas tasulise parkimisteenuse osutaja võib edastada parkijate isikuandmeid kolmandatele isikutele. Nähtuvalt tekitab eaparklates nagu EuroPark ja CityPark parkimine jätkuvalt küsimusi. Postimehe küsimus oli tingitud murelikust lugejast, kes sai hiljuti eraparklas parkimise eest trahvi, mille sissenõudmiseks edastati lugeja isikuandmed seejärel inkassoteenuse osutajale.

«Parkisin eraparklas. Sain trahvi. Maksmisega ei ole tõtanud, sest minu teada on ses küsimuses kohtulahend, mille kohaselt tahvel parkla krundil ei tähenda kahepoolse lepingu sõlmimist. Mõni aeg tagasi sain kõne inkassofirmalt, kes küsis, kas olen selle-ja-selle auto kasutaja. Küsisin vastu, et miks te inimestele helistate ja selliseid asju küsite ning kust selle info saite. Inkassofirmast öeldi vastu, et parkimisfirma andis. Andmed jõudsid firma sõnul parklani, kui kasutasin mobiilset parkimist.» selgitas lugeja.

«Minu küsimus on, kas neil on õigus mind niimoodi track'ida? Ma ei mäleta, et parkimis-app'i kasutama asudes oleksin andnud nõusoleku oma andmeid kolmandatele isikutele edastada. Minu arust on vahe sees, kas olen läinud teadlikult kaupmehega tehingut sõlmima, talle oma andmed jätnud ning võlgu jäämise korral annab mu inkassosse või kaupmees kasutab oma tehnilisi võimalusi minu tuvastamiseks ning annab ilma minu nõusolekuta need andmed kolmandatele isikutele.»

Ühest küljest on lugejal õigus - mingil territooriumil parkimise võimaldamine ja tasumääradega teatetahvli püstitamine ei tähenda automaatselt igal territooriumil parkijaga parkimislepingu sõlmimist. Viimast on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-75-10. Teisest küljest ei ole siiski välistatud, et parkimisleping loetakse sellisel juhul ikkagi sõlmituks. Küsimus lepingu sõlmimisest sõltub eelkõige tasumääradega teatetahvlile kirjutatud tingimustest ja tahvli või tahvlite paigutusest ja nähtavusest. Käesoleval juhul on täpsemad asjaolud teadmata, mistõttu ei saa öelda, kas konkreetsel juhul sai leping sõlmitud või mitte.

Seoses kolmandatele isikutele (nt inkassole) isikuandmete edastamise seaduslikkusega on jällegi oluline, kas kliendi ja parkimisteenuse osutaja vahel on sõlmitud parkimisleping või mitte. Seaduse järgi on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Seega kui parkimisleping sai sõlmitud, siis selle lepingu täitmiseks võib kliendi isikuandmed inkassole edastada ja vastupidi - kui lepingut pole, siis on kliendi isikuandmete inkassole edastamine seadusvastane.

Kui isik sõlmib parkimislepingu, kasutades selleks mobiilset parkimist, jääb parkimisteenuse osutajale üksnes informatsioon selle kohta, et teatud registreerimisnumbriga sõidukit on pargitud teatud mobiilinumbrilt ühel konkreetsel juhul. Isegi kui tuvastada kõnealuse mobiilinumbriga seotud isik, ei võimalda selline infomatsioon järeldada, et sama isik oleks seotud ka järgnevate parkimistega.

 

Loe täismahus artiklit Postimehe TallinnCity «Uudised/Liiklus» rubriigist. Avaldatud 18. veebruaril 2014. a.

Tagasi kõikide postituste juurde